Kas oled kunagi värvinud sibulakoortega kauni kollase salli ja pärast esimest pesu leidnud, et sellest on järel vaid kahvatu vari? Sageli ei ole süüdi värv ega sinu käsi. Süüdi on kangas.
Selles postituses räägin, mis teeb naturaalsed kangad loodusvärvimiseks nii heaks, miks polüester ei sobi ja kuidas valida kangas, millega esimene katsetus õnnestub. Jagan ka seda, mida õppisin kiudude kohta Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku tekstiili nõustaja täienduskoolitusel. Pärast lugemist tead täpselt, mida poes kangasildilt otsida.
Mis on naturaalsed kangad?
Naturaalsed kangad on tehtud kiududest, mis kasvavad looduses. Loodusvärvimise jaoks on hea teada, et need jagunevad kaheks:
- Loomsed ehk valkkiud: siid ja vill (ka alpaka ja mohäär). Need koosnevad valkudest, samast ainest nagu meie enda juuksed.
- Taimsed ehk tselluloosikiud: puuvill, lina, kanep ja nõges. Need tulevad taime varrest või seemnekarvadest.
Sünteetilised kiud, nagu polüester, nailon ja akrüül, tehakse naftast. Viskoos ja bambusviskoos on vahepealsed ehk tehiskiud, mille tooraine on küll puit või bambus, aga kiud sünnib tugeva keemilise töötluse käigus. Loodusvärvimiseks ma neid ei soovita.
Nipp: vaata kangasilti. Kui seal on kirjas 100% siid, vill, lina või puuvill, oled õigel teel.
Miks loodusvärv kinnitub naturaalsetele kangastele nii hästi?
Loodusvärv ei käitu nagu poevärv, mis jääb lihtsalt pinnale. Et värv jääks kiu külge päriselt kinni, on vaja peitsi. Peits (näiteks maarjajää või raudsulfaat) on nagu sild kiu ja värvi vahel. Ühest otsast seob see end kiuga, teisest värviga. Nii tekib keemiline side, mis peab vastu pesule ja päikesele.
Naturaalsel kiul on selliseks sidumiseks palju “haakumiskohti”. Siidil ja villal on neid eriti palju, sellepärast võtavad nad värvi kergelt vastu ja toonid tulevad erksad. Puuvillal ja linal on neid vähem, seega vajavad taimsed kiud põhjalikumat eeltööd. Üks võimalus on kasutada enne peitsimist parkainet ehk tanniini, aga see pole ainus tee.
Lisaks on naturaalne kiud seest poorne ja pinnalt kare. Värvilahus pääseb kiu sisse ega jää ainult pinnale. Minu kogemus on, et hästi ette valmistatud puuvillal tuleb taimetrükk isegi tugevam kui siidil.
Miks sünteetiline kangas loodusvärvi ei hoia?
Sünteetiline kangas on põhimõtteliselt plastik. Polüestri kiud on sile, ühtlane ja hülgab vett. Sellel pole kohti, kuhu peits ja värv saaksid kinnituda. Võid seda keeta ja peitsida nii palju, kui tahad, aga suurem osa värvist loputatakse esimese pesuga välja.
Tööstus värvib sünteetikat hoopis teiste värvidega, kõrge temperatuuri ja rõhu all. Et loodusvärv sünteetikale kinnituks, tuleks kiudu nii tugevalt töödelda, et loodusvärvimise mõte kaoks.
Jätkusuutliku tekstiili kursusel jäi mulle eriti meelde segakangaste mure. Kui kangas on näiteks 60% puuvilla ja 40% polüestrit, kinnitub värv ainult puuvillasele osale ja tulemus jääb kahvatuks ja laiguliseks. Ka hiljem on sellist kangast raske ümber töödelda, sest kiude ei saa enam lahku. Puhas kiud on parem nii värvile kui loodusele.
Nipp: kui sa ei tea, millest kangas on tehtud, tee põletusproov. Võta pisike tükk ja hoia seda tulekindla aluse kohal leegis. Naturaalne kiud põleb ja jätab pehme tuha, sünteetika sulab kõvaks kuulikeseks.
Milline naturaalne kangas sobib loodusvärvimiseks kõige paremini?
- Siid võtab värvi kõige kergemini ja toonid tulevad säravad. Sobilik materjal algajale.
- Vill on siidiga sarnane, aga kardab järske temperatuurimuutusi ja hõõrumist, muidu vanub.
- Puuvill vajab rohkem eeltööd, sama moodi nagu lina, aga see tasub ära. Taimetrükk tuleb selge ja tugev.
- Lina on vastupidav ja ilusa tekstuuriga. Minu linased sallitoorikud võtavad värvi väga hästi vastu.
Kui alles alustad, vali siidist või linasest sall. Nende peal näed kohe, mida taimed oskavad.
Kuidas naturaalset kangast ette valmistada ja hooldada
- Pese kangas enne värvimist. Uuel kangal on tööstuslik viimistlus, mis takistab värvil kinnitumast. Panen potti törtsu pesuvahendit (umbes 1 g 100 g kuiva kanga kohta) ja kuumutan kangast tunnikese.
- Peitsi. Siidi ja villa võib peitsida otse. Puuvill ja lina peitsitakse sarnaselt ja need vajavad põhjalikumat eeltööd. Parkaine enne peitsi on üks võimalus, aga mitte ainus. Peitsid, mida ma ise kasutan, leiad minu e-poest.
- Lase värvil puhata. Ära pese värvitud kangast kohe, anna sellele paar päeva aega.
- Hoolda õrnalt. Puuvilla triigin enne esimest pesu kuumalt auruga, siis pesen 40 °C juures õrna pesuvahendiga ja ilma äädikata, sest puuvill ei armasta happelist keskkonda. Siidi ja villa pesen käsitsi leiges vees.
Kokkuvõtteks
Naturaalsed kangad ja loodusvärvid käivad käsikäes. Siid, vill, lina ja puuvill annavad värvile koha, kuhu kinnituda, ning koos peitsiga tekib side, mis kestab aastaid. Sünteetika ja segakangad lasevad värvil maha libiseda ega ole ka loodusvärvijate parim valik. Vali puhas kiud, pese kangas korralikult ja peitsi õigesti, siis jääb värv sinuga kauaks.
Tahad saada rohkem selliseid nippe?
Liitu minu uudiskirjaga. Saadan kord kuus ühe taime ja ühe nipi, mida saad kohe ise järele proovida.
