Esimestele katsetustele järgnesid muudkui uued proovimised ja varsti ei suutnud ma enam lõpetada.

Alguses igatsesin eksootilisi eukalüpti lehti nagu välismaised meistrid kasutasid. Aga ühel hetkel märkasin, et eestimaa oma taimed on imelise tekstuuriga ja suurepärased trükkijad. Kõige suurem üllataja on sibul ja tema koored. Kangal lihtsalt imekaunid ja tugeva värviga. See avastus muutis kõik.

Aiandusõpingud Eesti Maaülikoolis andsid mulle tugeva aluse taimede mõistmiseks. Ühel hetkel hakkas järjest rohkem inimesi küsima: kuidas sa seda teed? Sain tagasisidet, et mul on piisavalt kogemusi, olen vahetu ja sõbraliku olemisega ning sobiksin koolitajaks. Nii see algaski. Mõni aasta hiljem läksin ennast täiendama Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse, kus pärandtehnoloogia õpe avas täiesti uue vaatenurga tekstiilile ja looduslikele materjalidele.

Täna on mul enda stuudio Võrumaal, kuhu kolisime oma unistuste elu elama. Soovisime kohta, kus saab olla omaette, looduses ja mõnusas rahus. Mina kasvatan taimi ja siin kasvab ka mu looming.

Taimetrükk köidab mind, sest see on täis üllatusi. Eeltöö on pikk, aga kui kanga lõpuks avad, on seal alati midagi ootamatut. Selle töö juures unustan kõik muu. Pean olema 100% kohal, sest niipea kui tähelepanu hajub, kannatab kohe ka trükikvaliteet. See on omamoodi meditatsioon.

Taimetrükiga olen õppinud taimi palju paremini tundma. Märkan nüüd looduse arengut ja muutumisi, panen tähele kus mingid taimed kasvavad, näen rohkem seda mis mu ümber on. Loodusvärvimisega õpin ma iga päev ja see on lõputult põnev maailm.