Eile koristasin stuudios sahtleid ning kogemata sattus mulle pihku 2019. aasta augustikuu ajakiri Hingele Pai: r\u00f5\u00f5m ehedast elust, kus on sees minu \u00fcsna isiklik kirjat\u00fckk V\u00f5rumaale j\u00f5udmisest ja seal esimeste sammude tegemisest. Lugesin seda ning tekkis tunne, et justkui loeksin p\u00e4eviku sissekannet. Loo teeb eriliseks seegi, et tegemist on esimese kirjat\u00fckiga, mille avaldamiseks ma ise soovi avaldasin ja lihtsalt kirjutasin toimetajale, kas nad oleks n\u00f5us avaldama minu artikli enda ajakirjas. Ja nad olidki n\u00f5us! Ait\u00e4h, Hingele Pai!<\/p>\n\n\n\n
Edastan selle loo siia natukene muudetud kujul, aga originaali leiate ehk m\u00f5nest raamatukogust.<\/p>\n\n\n\n
Metsavaikus. Kusagil kaugel kostab k\u00fclakoerte haukumist, enamasti ei pane seda t\u00e4helegi. Inimtegevuse h\u00e4\u00e4led on ainult aimatavad. L\u00e4himate naabriteni on piisavalt pikk maa – meie ei sega neid ega nemad meid. Teadmine, et inimesed on kusagil l\u00e4hedal, on piisav. \u00dcmber on justkui turvaline ja suletud ruum, mis soojalt kaisutab.<\/p>\n\n\n\n
Kulus kaheksa aastat meie pere elust, et leida L\u00f5una-Eestis p\u00e4ris oma koht, mis v\u00f5iks saada oman\u00e4oliseks koduks kogu eluks.<\/p>\n\n\n\n
Esimesel suvel majutasime enda saunamajas nii m\u00f5ndagi s\u00f5pra ja tuttavat, kes peale l\u00fchikest ekslemist meie \u00f5uele j\u00f5udsid. Teisel suvel saavus neid juba v\u00e4hem. “See on ju t\u00e4ielik p\u00e4rap\u00f5rgu!” oli nende s\u00f5bralik tervitus autost v\u00e4lja astudes. “Mida te siin teete? Kas teil siin igav ei hakka?” M\u00f5ni s\u00f5ber hakkas meie “p\u00e4rap\u00f5rgu” id\u00fclli aja jooksul armastama, teisi pole me rohkem n\u00e4inud. Kes ikka leiab oma kiire elutempo juures aega nelik\u00fcmmend minutit Tartust l\u00f5una poole s\u00f5itmiseks?<\/p>\n\n\n\n
R\u00f5\u00f5m naabritest<\/strong><\/p>\n\n\n\n Olime unistanud, et oleks tore lapsi kasvatada eluj\u00f5ulises k\u00fclas – lasterohkes ja aktiivses kogukonnas, kus omavahel suheldakse ning igavuse peletamiseks \u00fcheskoos tegutsetakse. Elasime aastaid kohas, kus teadsime naabreid vaid n\u00e4gupidi. Iga p\u00e4ev tuhisesid meist m\u00f6\u00f6da n\u00e4od ilma nimedeta. Anon\u00fc\u00fcmne linnal\u00e4hedane elukeskkond, kus ei tekkinudki vajadust naabritega l\u00e4hemat tutvust teha. Pigem \u00e4rritab, et keegi teisel pool hekki pidevalt muru niidab v\u00f5i liiga k\u00f5vasti muusikat kuulab.<\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd, eneselegi ootamatult, sattusime uude maailma. Elades linnast ja ka oma k\u00fcla inimestest mitme kilomeetri kaugusel, tunneme veelgi teravamalt vajadust luua naabritega tugevamaid sidemeid. Sellel teekonnal on meie abilisteks olnud lapsed ja loomad.<\/p>\n\n\n\n Maal on kuidagi kummaline olla ilma loomadeta, need kuuluvad maaelu juurde. Naabritega, kes elavad kilomeetri kaugusel, tutvusime t\u00e4nu lammastele. Kui oodatud utekari meie juurde j\u00f5udis, otsustasid nad kohe esimesel tunnil plehku pista. Ei j\u00e4\u00e4nud meil abikaasaga muud \u00fcle, kui pudulojustele paljasjalu l\u00e4bi metsa j\u00e4rele joosta. Seda tagaajamise lugu saame r\u00e4\u00e4kida veel mitmele p\u00f5lvkonnale! Kuigi see p\u00e4ev oli t\u00e4is suuri nutt-kurgus-emotsioone, j\u00e4id l\u00f5puks meelde abivalmid naabrid, kes ei pidanud paljuks aidata lambaid kokku korjata ja koju tuua.<\/p>\n\n\n\n Vee v\u00e4\u00e4rtus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Elades eraldatud kohas, s\u00f5ltume suuresti iseendast. Peame ise organiseerima toasooja, kanalisatsiooni ja vee j\u00f5udmise majja. Kui kahe esimesega on meil l\u00e4bi raskuste n\u00fc\u00fcdseks k\u00f5ik kenasti korras, siis veepuudus tuli meile ootamatult. Oleme harjunud, et teed kraani lahti ja vesi voolab. Tualetis ei m\u00f5tle tihti, et \u00fche t\u00f5mbega laseme torust alla peaaegu k\u00fcmme liitrit joogivett. Eriti suure \u00fcllatusena tuli see, et pesumasin v\u00f5tab \u00fche pesuts\u00fckliga 70 liitrit. Ja just vesilosett ja pesumasin on saanud meie kaevu suurimaks katsumuseks.<\/p>\n\n\n\n J\u00f5uluaegne r\u00f5\u00f5m uuest tubasest tualetist j\u00e4i meil \u00e4\u00e4rmiselt l\u00fchikeseks, sest juba paari p\u00e4evaga selgus – meie kaev ei kannata viieliikmelist perekonda. Nii pidime \u00fchel k\u00e4redal pakasega talvep\u00e4eval raiuma kopratigi j\u00e4isse augu ja asetama suured lumega t\u00e4idetud potid pliidile, et majapidamisse vett saada.<\/p>\n\n\n\n Puhta ja maitsva joogivee t\u00f5ime kelkudel kohalikult allikalt.<\/p>\n\n\n\n Musta pesu viisime suurte kottidega l\u00e4hedal asuvasse seltsimaja masinasse. N\u00f5nda toimetas me terve talve kuni kevade saabumiseni. T\u00e4nasime iga p\u00e4ev m\u00f5ttes oma armsaid naabreid, kes olid kohe valmis abistama nii n\u00f5u kui j\u00f5uga.<\/p>\n\n\n\n Vahel andis j\u00f5udu seegi, kui kuulsime, et me polnud ainsad kuival olijad. Oli teisigi meiesuguseid.<\/p>\n\n\n\n Just seesama veekriis on pannud mind veelgi enam m\u00f5tlema vee olulisusele ja selle s\u00e4\u00e4stmisele. Tegeledes kangaste v\u00e4rvimise ja taimtr\u00fckiga on minu jaoks oluline, et kasutades \u00fcksnes looduslikke v\u00e4rve ja ohutuid abivahendeid, v\u00f5in ma kasutatud vee anda s\u00fcdamerahuga tagasi loodusele. Iga veeliik on meile hinnaline.<\/p>\n\n\n\n Veekriisi tekitatud raputamine ja \u00fchtekuuluvustunne s\u00fcvenes veelgi, kui lumi sulama hakkas ja sisses\u00f5idutee alguses seisid autod. Teed olid muutunud nii l\u00e4bimatuks, et pidime k\u00f5ik oma jalad k\u00f5hu alt v\u00e4lja ajama. Lastele ei pakkunud hommikune poolkilomeetrine jalutamine maanteeni just palju r\u00f5\u00f5mu, aga see v\u00e4ike retk metsateel aitas neil m\u00e4rgata kevade tulekut. Salamisi loodame abikaasaga, et \u00fchel p\u00e4eval, kui neil on oma lapsed, jagavad nad \u00f5hinaga enda toredalt erilist lapsep\u00f5lve, k\u00f5iki eksootilisi seiklusi, pikki kooliteid ja loodusest \u00fcmbritsetud elu. Sest v\u00f5ib juhtuda, et meie lapselapsed ei saa seda enam n\u00f5nda kogeda – muutub ju elu j\u00e4rjest mugavamaks ja metsik loodus taandub inimese ees.<\/p>\n\n\n\n Kooskasvamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Oleme unistanud v\u00f5imalusest kasvatada osa enda toidust ise. T\u00e4pselt nagu seda tehti meie lapsep\u00f5lves. Olla osa protsessist, kus seemnest areneb vili, mida ise oma k\u00e4ega korjata saab. See on nauditav teekond, mis n\u00f5uab vastutuse v\u00f5tmist. Peab leidma tasakaalu isikliku mugavuse ja looduse vahel. Lihtne on haarata riiulilt m\u00fcrgipudel, et end kahjuritajatest kaitsta. Kuid alati peab teadma, mis sellega kaasneb – kes veel hukkuvad koos kahjurite ja umbrohuga.<\/p>\n\n\n\n Iseloomude m\u00e4rkamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kasutades loodust toiduks v\u00f5i loominguks, m\u00e4rkan j\u00e4rjest enam detaile. Iga taime omap\u00e4ra ja iseloomu. Lehtedel olevaid augukesi v\u00f5i v\u00e4rvilaike. Olgu need siis taimele iseloomulikud v\u00f5i teiste tekitatud. On omamoodi looduse ime, kuidas pisikesed defektid v\u00f5ivad kangale j\u00f5udes muutuda efektideks. Ja seda kurvem on meel, kui \u00fchel hetkel on mulle armas marja- ja seenemets masinate poolt maha v\u00f5etud, nagu meil hiljuti juhtus.<\/p>\n\n\n\n Kummardus loodusele<\/strong><\/p>\n\n\n\n Meie pere kodude akendest on alati avanenud vaade m\u00f5nele metsale. Ilusad sirged m\u00e4nnid v\u00f5i metsikum segamets, puud l\u00e4hemal v\u00f5i natuke kaugemal. Kord saime tunda ka seda, kui v\u00e4ikesed ja t\u00fchised on inimesed loodusj\u00f5udude keskel. \u00dchel suvep\u00e4eval tabas meid \u00e4ike, mis niitis meie maja \u00fcmber puid kui viikatiga. N\u00e4hes, kuidas tuul painutab suured m\u00e4nnid \u00fcmber maja peaaegu vastu maad ning need murduvad kui peenikesed tikud, tulid \u00fcle huulte vaid palved emakese maa poole, et ta meid tervena hoiaks. S\u00fcndiski ime. Peale tormi oli meie maja ja autod \u00fcmbritsetud murdunud hiiglastest, aga suur kahju j\u00e4i olemata. Siiani usun, et keegi hoidis meid. Suuremast \u00f5nnetusest j\u00e4i puudu vaid paar sentimeetrit.<\/p>\n\n\n\n Kohtumised<\/strong><\/p>\n\n\n\n Jalutusk\u00e4igud vaikses looduses ilma kedagi kohtamata v\u00f5i kuulmata on muutunud v\u00e4ga eriliseks. Ikka kostab kaugusest autode ja inimtegevuse h\u00e4\u00e4li. Vahva on m\u00e4rgata, kuidas oleme hakanud muutuma kohmetuks, kui keegi puude vahel vastu jalutab. Olen isegi teist korda m\u00e4rgates vaikselt puude varju t\u00f5mbunud ja kohanud metsas teisi samasuguseid p\u00f5\u00f5sa taha hoidjaid. Meil l\u00e4heb veel natuke aega, enne kui muutume euroopalasteks, kes soovivad metsas vastutulijaid kohata, et neid r\u00f5\u00f5msalt tervitada.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Leidsin stuudios sahtleid koristades 2019. aasta Hingele Pai ajakirja, kus on minu lugu V\u00f5rumaale j\u00f5udmisest. Lugedes tundus, nagu loeksin vana p\u00e4evikut.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":399,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[29,30],"tags":[],"class_list":["post-380","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loodus","category-teekond"],"yoast_head":"\n